Jah, ja seda mõõdetuna labori tingimustes. Tegelikus elus võib see vahe olla isegi kuni 2,7 korda suurem, kuna tavamaterjalide paigaldamisel tehakse tavaliselt vigu nii auru- kui ka tuuletõkke paigaldamisel.
Suletud pooridega vahu eeliseks avatud pooridega vahu ees on tema veekindlus. Materjal ei ima vett, samas laseb veeaurul difusiooni teel liikuda. Mõlemad materjalid sisaldavad hallitust ja seente kasvu tõrjuvaid lisandeid. Kuna suletud pooridega vaht ei lase läbi tuult, ei vaja see lisaks tuule- ja aurutõkke paigaldamist, mis aitab kokku hoida nii ehituskuludelt kui konstruktsiooni paksuselt.
Avatud pooridega vaht ei vaja tuuletõket näiteks pööningu vahelaes, samuti on selle tuulekindlus oluliselt suurem mineraalvillast. Seintes vajab avatud pooridega vaht siiski nii tuule- kui ka aurutõket, sest isegi paksu kihi puhul lõõtsub tuul suuremas osas vahukihist läbi ega pea seetõttu sooja korralikult. Eestis on kindlam soojustada väliskonstruktsioone suletud pooridega vahuga. Avatud pooridega vahtu on hea kasutada vahelagedes, vaheseintes ning ka pööningu põrandal, kui seal peal ei plaanita käia.
Ükski maja ei hinga, seda teevad elusorganismid, maja puhul täidab seda rolli ventilatsioon. "Hingamise" all mõeldakse tavaliselt veeauru liikumist konstruktsioonist ja soojustusmaterjalist välja. Soojustusmaterjali sisse ei tohi kunagi sattuda veeaur, see peab olema seest poolt kaitstud aurutõkkega. Kui aurutõke on puudulik, ei pea maja sooja, niiskus satub seinte sisse ja tekitab hallitust ning mädanikku. Villa sisse sattunud veeaur ei lähe talvel välja, vaid kahjustab konstruktsiooni ja vähendab villa soojapidavust, isegi üle poole kihi paksusest. PUR vaht takistab veeauru liikumist soojustuse ja konstruktsiooni sisse, mis aitab ära hoida konstruktsiooni kahjustusi. Ka PUR-vahul on oma difusioon ehk veeauru läbilaskevõime, kuid sinna satub veeauru väga vähe ega vähenda see materjali soojapidamise võimet.
Jah. Pikaajalised kogemused, meil Eestis 2008. aastast ja maailmas üle 50 aasta, näitavad, et PUR vahud on ajas püsivad nii oma mahu kui ka soojapidamise poolest. Vaht liimib ennast tugevasti konstruktsiooni külge. Nagu kõigi suletud pooridega vahtudega, toimub esimestel aastatel kerge soojusjuhtivuse stabiliseerumine, kuna vahu sisemine gaasisisaldus ajapikku ühtlustub, kuid see on tuntud ja arvestatud nähtus, mitte defekt, ning materjal ei kaota kuju ega vaju kokku nii nagu mineraalvill niiskudes.
Avatud pooridega vahu poorne struktuur neelab helilaineid tõhusalt, mistõttu sobib see hästi vaheseintele ja korterelamute vahelagedele, kus soovitakse lisaks soojustusele ka helisummutust.
Hind sõltub vahu tüübist, kihi paksusest ja soojustatava pinna suurusest. Avatud pooridega vaht on üldjuhul soodsam valik siseruumidesse, suletud pooridega vaht on kallim, kuid vastupidavam ja niiskuskindel. Suurema mahu puhul on ruutmeetri hind soodsam. Täpse hinnapakkumise saame anda pärast objekti ülevaatust, võta meiega ühendust.
Jah, PUR vaht sobib väga hästi ka renoveerimistöödele. Tänu heale nakkuvusele ja võimele täita ebatasaseid pindu ja pragusid, on see sageli lausa parem valik vanade konstruktsioonide jaoks kui traditsioonilised plaatmaterjalid, mida on raske ebaühtlastele pindadele täpselt sobitada.
Jah, sobib. Kui pinnase vesi ei ole väga kõrge ehk pinnas väga märg, kasutatakse PUR vahtu tihedusega 37-42 kg/m³. Väga märja pinnase korral kasutatakse juba 55-65 kg/m³ tihedusega vahtu. Vajadusel saame kasutada ka PUR vahtu tihedusega 100 kg/m³.
Loomulikult, see on spetsiaalselt just selliste hoonete soojustamiseks välja töötatud. PUR vaht ei vaju ajas kokku, nagu kipub juhtuma villaga, ja "mängib" puiduga kaasa. Oluline on, et PUR vaht paigaldatakse puitkonstruktsiooniga majadel õigesti, et vältida puidule hallituse ja mädaniku teket, ja selleks on meil kogemusi aastast 2008. Puit peab paigaldushetkel olema niiskusega alla 16%.
Kindlasti, see on tegelikult ainuke soojustusmaterjal, millega saab palkmaja korralikult soojustada, kuna palkmajale on tavaliste soojustusmaterjalide jaoks vajaliku aurutõkke paigaldamine peaaegu võimatu. Palkmajal tuleb lasta oma loomulik vajumine ära toimuda. Palkmajade puhul on oluline paigaldada õige paksusega kiht, selle arvutame välja vastavalt objektile. Palkmajadel saame täita ka palkide vahelised tühimikud.
Jah, ja tänu heale nakkuvusele ja võimele täita ebatasaseid pindu ja pragusid, on see sageli parem valik vanade konstruktsioonide jaoks kui traditsioonilised plaatmaterjalid, mida on raske ebaühtlastele pindadele täpselt sobitada.
PUR vaht ei ole mürgine peale paisumist ehk peale paigaldust. Kahjulik on see sissehingamisel ainult paigalduse ajal, eelkõige seetõttu, et tekib peenike tolm, mis võib nina ajutiselt "ummistada". Paigalduse ajal kannavad meie paigaldajad spetsiaalset maski. Peale paigaldust on materjal täiesti ohutu ja on saanud maailmas ka allergialiitude heakskiidu. PUR-isolatsioonivahud on inimesele ja keskkonnale ohutud, nende valmistamisel ei kasutata formaldehüüde, CFC-sid ega HCFC-sid.
PUR vaht põleb ainult teise põleva materjali või leegi kaasabil, iseseisvalt ei põle. Leegi kustumisel kustub ka PUR vaht. Seda saab omakorda katta spetsiaalsete värvidega, mis tõstavad tuletundlikkuse klassini B, s1, d0, olemas on ka C-klassi vahud. Konstruktsiooni sees kaetuna on materjal ohutu. Tulekahju korral pigem takistab see maja laialdasemat kahjustumist, sest tulekustutusvesi ei jää vahu sisse nii nagu villa sisse, mistõttu ei pea terve hoonet lammutama.
Ei. PUR vaht ei paku näriliste ega putukate jaoks toitainet ega pesitsuskohta, erinevalt orgaanilisematest soojustusmaterjalidest.
PUR vaht on püstoli düüsist väljudes vedel, sarnaselt toiduõlile, ja valgub esimese 30 sekundi jooksul kõikidesse urgetesse ja pragudesse. Seejärel paisub see, sõltuvalt vahutüübist, 2-4 minutit, täites ära ka väga peenikesed praod. Eestis on soovitus kasutada süstitavaid vahtusid tihedusega alates 48 kg/m³. Väiksema tihedusega vahud, samuti Termovaht ja avatud pooridega vahud, ei sobi Eesti kliimas välisseinte soojustamiseks.
Tüüpilise eramaja soojustamine võtab tavaliselt ühe kuni kahe tööpäeva, sõltuvalt objekti suurusest. Vaht ise kõveneb minutitega, mistõttu saab järgmise ehitusetapiga peaaegu kohe edasi minna.
Ei ole soovitatav. Kihi paksus ja segamisproportsioonid mõjutavad otseselt lõpptulemuse soojapidavust, liiga õhuke või ebaühtlane kiht vähendab isolatsiooni tõhusust. Professionaalne pihustusseade ja kogemus tagavad ühtlase, vuukideta kihi.
Sobiv paksus sõltub soojustatavast kohast, vahu tüübist ja soovitud soojapidavusest. Täpse paksuse, sealhulgas palkmajade ja vundamendi erijuhtudel, arvutame välja objekti ülevaatuse käigus.
Ei, tegemist on suhteliselt puhta protsessiga. Vaht pihustatakse täpselt sinna, kuhu vaja, ja üleliigne materjal lõigatakse vajadusel servadelt tasaseks.
Nii võib tunduda, kui võrrelda ainult materjali kuupmeetri hinda. Villa puhul tuleb aga arvestada lisaks materjali hinnale paigaldusraha, minimaalselt kaks korda paksemat materjalikihti, mis omakorda suurendab puitmaterjali kulu vähemalt 2,5 korda, tuule- ja aurutõkke paigaldamist ning nende tihendamist õigete teipidega (tavalised teibid ja montaaživahud selleks ei sobi), ruumi kaotust ning fassaadide lisasoojustamisel ka saamata jäävat vabaenergiat. See kõik teeb villa korrektse paigalduse tegelikult kallimaks. Kui aga soojustada tüüpiliste Eestis levinud vigadega, võib see küll odavam tunduda, kuid toob kaasa oluliselt suuremad kütte- ja jahutuskulud. Seintesse süstimisel on õige PUR vaht sageli asendamatu.
Hind sõltub vahu tüübist, kihi paksusest ja soojustatava pinna suurusest. Suurema mahu puhul on ruutmeetri hind soodsam. Täpse hinnapakkumise saame anda pärast objekti ülevaatust.
Kindlasti mitte. Termovaht on külmkõvastuv, kahekomponentne, süstitav karbamiidvaikvaht, mille struktuur on avatud pooridega. Termovaht sisaldab suures koguses vett, mis märgab maja konstruktsioonid, mistõttu on see Eesti tingimustes tegelikult sobimatu materjal. Samuti ei takista see tuult ja laseb läbi ka veeauru. Väide, et tellised ise peavad tuult ja seega Termovaht ei peagi seda tegema, on ekslik, ükski tellismüüritis ei ole täielikult tuulekindel. Oma omadustelt on Termovaht ka umbes kaks korda väiksema soojapidavusega. Kahjuks oleme pidanud parandama Eestis Termovahu ja ka avatud pooridega vahuga valesti soojustatud maju, ühel juhul tuli isegi tellisfassaad lammutada. Meil on olemas ka avatud pooridega PUR vaht, kuid me ei kasuta seda kunagi väliskonstruktsioonide süstimiseks.
Jah. Reaalsetes seinakonstruktsioonides tehtud uuringud on näidanud, et hoolikalt kavandatud PUR-lahenduse puhul jääb puitkonstruktsioonide niiskusesisaldus madalale ja stabiilsele tasemele, sest suletud pooridega vaht ei ima vett ega lase konstruktsioonisisesel niiskusel villaga soojustatud konstruktsioonidega sarnasel moel kuhjuda.
Jah, ja seda mitte ainult tootjate lubadusena. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) hügrotermika teadlased on Eesti tegelike ilmastikuandmetega korduvalt uurinud, kuidas erinevad soojustuslahendused meie kliimas käituvad, sealhulgas seda, kui olulist rolli mängib piirdekonstruktsiooni auruläbilaskvus külmas ja niiskes keskkonnas. Aurutihedad lahendused, nagu suletud pooridega PUR vaht, aitavad korrektsel projekteerimisel vähendada konstruktsioonisisese niiskuse kuhjumise riski.
Kiudmaterjalide, nagu mineraalvilla, isolatsioonivõime sõltub tugevasti paigaldustäpsusest, sest juba väike pilu või kokkuvajumine tekitab õhu liikumise, mis vähendab isolatsiooni tõhusust just selles kohas. PUR vaht paisub paigaldamisel iseseisvalt täies mahus ja täidab kõik ebatasasused, mistõttu sama tüüpi paigaldusviga praktiliselt ei teki.
Avatud pooridega vahu poorne struktuur neelab helilaineid tõhusalt, mistõttu sobib see hästi vaheseintele ja korterelamute vahelagedele, kus soovitakse lisaks soojustusele ka helisummutust.
Jah, kipsivalu on üks parimaid valikuid põrandakütte jaoks tänu heale soojusjuhtivusele, mis tagab ühtlase ja tõhusa soojuslevi kogu ruumis, ning soojeneb ja jahtub kiiremini kui betoonpõrand.
Jah. Kipsivalu on levinud lahendus just olemasoleva vana puitpõranda tasandamiseks ja põrandakütte lisamiseks ilma põrandat lahti võtmata.
Ei, erinevalt betoonvalust ei vaja kipsivalu alati armatuuri, mis teeb ettevalmistustöö kiiremaks ja lihtsamaks ning vähendab põranda kaalu.
See sõltub kasutusest. Tasanduskihina vähemalt 25 mm, eralduskihil 30 mm, ujuvpõrandana 35 mm ning põrandakütte korral küttetorude peal 33-35 mm.
Ei, korrektselt paigaldatud kipsivalu ei pragune ega kahane ega vaja paisumisvuuke, tänu isetasanduvale segule jääb põrand sirge ja ühtlane.
Kipsivalu põrandaid saab katta praktiliselt kõikide levinud katmematerjalidega, sealhulgas parketi ja keraamiliste plaatidega.